Jätkusuutlik ettevõtlus

Ettevõtete puhul räägitakse palju nende ühiskondlikust vastutusest (ing. keeles corporate social responsibility). St., et ettevõte integreerib majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse vastutuse ettevõtte juhtimisse ja tegemistesse. See, kuidas jätkusuutlikkuse põhimõtteid rakendada ei olegi nii kerge kui esmapilgul paistab. Ettevõtted ei toimi vaakumis, nad on osa keskkonnast mõjutades seda ja olles ise mõjutatud. Selleks, et ettevõte oleks edukas , ei saa arvestada ainult enda huvidega , vaid tuleb arvesse võtta ka sidusrühmade huve.
Eestis on loodud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, millel on praegu 28 liiget. Sinna kuuluvad näiteks DHL, Eesti Energia, SEB, Swedbank, Toyota jne.
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF) ühendab ettevõtteid, mis peavad oluliseks jätkusuutliku ettevõtluse viljelemist ning rakendavad selle põhimõtteid järjekindlalt oma töös.
See organisatsioon pakub ettevõtetele tuge jätkusuutliku ettevõtluse rakendamisel. Foorumis tegutsetakse põhimõttel, et edendades jätkusuutlikku ettevõtlust täna, on see ühel päeval osa iga ettevõtte loomulikust toimimisest.

Usun, et see Foorum peaks olema oluline iga alustava ja ka juba ettevõtet omava ettevõtja jaoks.

Armastusest vetikate vastu sündis edukas ettevõte

Rosaria Piseri: My seaweed obsession led to a business

Huvitav artikkel ühest itaalia naisest, kes oma vetikavaimustusest innustatuna ettevõtte lõi. Ta kolis Itaaliast Iirimaale, et merele lähemal olla, tegi korralikku eeltööd, võttis julguse kokku ja olemas ta oligi. Ja minu arvates on Rosaria Piseri võrdlus ärist kui lapsest päris hea : „You have to be sure that you are going to nourish the baby, that you are going to grow the baby, that you will be available for the baby. So the company is much the same, business is much the same."

Hea tõestus sellest, et ka kõige veidramast kinnisideest võib eduka ettevõtte välja arendada. Vaja on vaid tahtmist, järjepidevust ja head ideed.

Ebaõnnestunud ettevõtjale peab andma teise võimaluse

7. detsembril lugesin Äripäevast väga huvitava artikli (loe siit) sellest, kuidas valgustiärimees Ürjo Jõks, kelle perele kuulunud Hektor Light AS läks 2012. aastal pankrotti, nüüd samas valdkonnas uuesti õnne katsub. 

Arikkel kajastab seda, kuidas ÄP kommentaariumis nimetati ­Jõksi pätiks ja leiti, et pankroti läbiteinud ettevõtjale peaks kehtima ärikeeld. Artikli autor Äripäeva toimetaja Kadri Bank leiab, et see ühest küljest on kriitika sellises olukorras loomulik. Iga pankroti puhul jääb keegi oma rahast või muust varast ilma, jäävad tagastamata laenud, riik jääb ilma maksudest. Aga ta lisab, et jama kokku keeranud inimest on alati kergem hukka mõista kui mõista. Vaevalt ükski ettevõtja tegelikult pankrotti minna tahab. Äri hakatakse ajama ju ikka sooviga kasumit teenida või, kui soovite, rikkaks saada.

Tegelikult on nii, et läbikukkunud ettevõtted ja kelmus on avaliku arvamuse silmis tihedalt seotud. Pankrotistunud ettevõtjaid häbimärgistatakse sotsiaalselt ja äriliselt nii palju, et suur osa neist ei julgegi uut ettevõtet alustada.

Samas on uuringud näidanud, et varasema kogemusega ettevõtjate käivitatud ettevõtted kasvavad käibe ja töötajate arvu poolest kiiremini kui esmakordsete ettevõtjate omad. Pankroti läbi teinud ettevõtjate tugev häbimärgistamine meie ühiskonnas tähendab, et Eesti jäävad igal aastal asutamata sajad ettevõtted ja mitmed tuhanded töökohad jäävad loomata. Läbikukkunud ausad ettevõtjad, kes soovivad uuesti alustada, on tänapäeva ülemaailmse majanduskonkurentsi tingimustes Eesti jaoks eluliselt vajalik ettevõtluse ja majandusliku innovatsiooni allikas.

Leian, et ka see on väga motiveeriv ja julgustav lugu! Mida arvate Teie?

Riik hakkab investeerima alustavatesse ettevõtetesse

Riigil on kavas siseneda Kredexi kaudu riskikapitali turule ja investeerida alustatavatesse ettevõtetesse 60 miljonit eurot. Riigil on kavas luua fond ja suunata see raha allfonidesse, millele riik valib fondijuhid. Kõikidele allfondidele panevad lisaks riigile raha juurde ka erainvestorid. 

Riigi enda eesmärk on panna fondidesse võimalikult vähe raha, aga siiski täpselt nii palju, et erainvestorid kaasa tuleksid. Kuna riskikapitaliturg ei ole Eestis eriti arenenud, peab riik esimeses etapis erainvestorite julgustamiseks tõenäoliselt panustama rohkem, aga et aja jooksul riigi roll järjest väheneks. 

Idee võib tegevust alustaval ettevõttel olla küll suurpärane, kuid suur võimalus on ka põruda. Andres Treieri sõnul kümnest varase faasi ettevõttest ebaõnnestub kesmiselt viis, kolm elab enam-vähem hästi ning kaks kasvatavad oma väärtust mitu korda ja maksavad kinni ülejäänud. http://www.e24.ee/2625984/riik-hakkab-investeerima-alustavatesse-ettevotetesse

Ei teagi, kas selline mõte ka Eesti mastaabis tööle hakkab, kuid eks aeg näitab. 

Ettevõtjaks saamine

Kuna meie blogi on seotud ettevõtlusega, siis otsustasin kirjutada näpunäiteid , kui on soov tulevikus ettevõtlusega alustada.
Esiteks eeldab ettevõtjaks saamine suurt soovi ja riskivalmidust. Tuleks mõelda, miks üldse ettevõtjaks hakata. Kas sa oleksid valmis muutusteks ja valmis riskima?
Siin on video, mis aitab kindlasti selgust saada, mida ettevõtja elukutse tähendab   http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/kiirkursused/1-ettevotjaks-saamise-otsus
Kui Sa oled kindel, et soovid tulevikus ettevõtjaks hakata, tuleks edasi mõelda.

Järgmine ja vast kõige olulisem punkt on hea äriidee:)
Siin saad testida kas sinu äriidee on elujõuline?
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/aeriidee-ja-aeriplaani-koostamine/aeriidee-sonastamine/test-4

Lisainfot ettevõtlusega alustamise kohta leiad Ettevõtluse Arendamise Sihtasustuse kodulehelt eas.ee.

Justiitsminister tutvustas Indias Eesti ettevõtlusmaastikku

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas India kaubandus- ja tööstuskodade ümarlaual ettevõtlusvõimalusi Eestis.( Loe lähemalt siit) 

Pisut veidrana mõjus, et tutvustati ka seda, kui kiiresti ja lihtsalt ( vaid ID- kaardi abiga) saab Eestis ettevõtte asutada, kuid India ettevõtjad seda lahendust veel kasutada ei saa. Muidu igati positiivne ettevõtmine, sest ikka ise peab ka midagi tegema, et asjad liikuma hakkaks, niisama oodates ei juhtu ju midagi. Välisinvesteeringute osakaalu suurenemine mõjub kindlasti Eesti majandusele hästi ja rikastavalt (mitte nii väga ainult rahalises , vaid pigem ka kultuurilises mõttes) ja muudab ettevõtlusmaastiku mitmekesisemaks. Võib- olla suurendaks see ka kohalike ettevõtjate motivatsiooni ennast arendada, mitte karta uuendusi ja mõelda raamidest välja. 

Ettevõtlusvormid

Oma ettevõtet looma hakatades võivad esialgu segadusse ajada erinevad ettevõtlusvormid: FIE, MTÜ, OÜ, AS, TÜ, ÜO ja Tulundusühistu. Milline on kõige eelistatum variant alustavale ettevõtjale? Milline kõige odavam variant?

FIE - Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas registreeritud ärinimedest. Võrreldes äriühingutega on FIE-na alustamine lihtsam ja odavam. Puudub põhikapitali nõue. FIE-l on suur otsustamisvabadus ning juhtimine on lihtne. Puuduseks on suurem maksukoormus ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral vastutab FIE kogu oma isikliku varaga.

MTÜ - Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. See tähendab, et tegutsetakse avalikkuse (terve ühiskonna) huvisid silmas pidades. 

OÜ - Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.  Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali nõue on suhteliselt väike ja juhtimisstruktuur lihtne. FIE ees on eeliseks osaniku piiratud vastutus ja võimalus maksta osanikele dividende. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot.

AS - Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaselts tuleb registreerida notari kaudu, elektrooniline asutamine ei ole veel võimalik. 

TÜ -  Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. 

UÜ - Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks isik (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses. 

Tulundusühistu - Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu). 

Milline vorm sobiks siis ettevõtjale, kelle sihiks on tulu teenimine? 

Osaühing on alustavate ettevõtete seas kõige populaarsem ettevõtlusvorm. OÜ suure populaarsuse põhjuseks on suhteliselt madal algkapitali nõue (2500 €) ja osanike piiratud vastutus (nad ei vastuta ettevõtte käekäigu eest oma varaga). OÜ võivad asutada 1 või mitu füüsilist või juriidilist isikut, samas ei pea  seal ühtegi töötajat töötama. Asutamiseks on vajalik minimaalne algkapital 40 000 krooni, kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö.

OÜ eelised teiste ees:

- Kapitali on kergem laiendada, kaasata investoreid ja partnereid

- Võimalus oskuste ja kogemuste ühendamiseks
- Võrreldes AS-iga vähem bürokraatiat


- Selgem juriidiline staatus ja klientide suurem usaldus (võrreldes FIE-ga)
- Piiratud vastutus (osanikud ei vastuta oma varaga)