Ebaõnnestunud ettevõtjale peab andma teise võimaluse

7. detsembril lugesin Äripäevast väga huvitava artikli (loe siit) sellest, kuidas valgustiärimees Ürjo Jõks, kelle perele kuulunud Hektor Light AS läks 2012. aastal pankrotti, nüüd samas valdkonnas uuesti õnne katsub. 

Arikkel kajastab seda, kuidas ÄP kommentaariumis nimetati ­Jõksi pätiks ja leiti, et pankroti läbiteinud ettevõtjale peaks kehtima ärikeeld. Artikli autor Äripäeva toimetaja Kadri Bank leiab, et see ühest küljest on kriitika sellises olukorras loomulik. Iga pankroti puhul jääb keegi oma rahast või muust varast ilma, jäävad tagastamata laenud, riik jääb ilma maksudest. Aga ta lisab, et jama kokku keeranud inimest on alati kergem hukka mõista kui mõista. Vaevalt ükski ettevõtja tegelikult pankrotti minna tahab. Äri hakatakse ajama ju ikka sooviga kasumit teenida või, kui soovite, rikkaks saada.

Tegelikult on nii, et läbikukkunud ettevõtted ja kelmus on avaliku arvamuse silmis tihedalt seotud. Pankrotistunud ettevõtjaid häbimärgistatakse sotsiaalselt ja äriliselt nii palju, et suur osa neist ei julgegi uut ettevõtet alustada.

Samas on uuringud näidanud, et varasema kogemusega ettevõtjate käivitatud ettevõtted kasvavad käibe ja töötajate arvu poolest kiiremini kui esmakordsete ettevõtjate omad. Pankroti läbi teinud ettevõtjate tugev häbimärgistamine meie ühiskonnas tähendab, et Eesti jäävad igal aastal asutamata sajad ettevõtted ja mitmed tuhanded töökohad jäävad loomata. Läbikukkunud ausad ettevõtjad, kes soovivad uuesti alustada, on tänapäeva ülemaailmse majanduskonkurentsi tingimustes Eesti jaoks eluliselt vajalik ettevõtluse ja majandusliku innovatsiooni allikas.

Leian, et ka see on väga motiveeriv ja julgustav lugu! Mida arvate Teie?