Jätkusuutlik ettevõtlus

Ettevõtete puhul räägitakse palju nende ühiskondlikust vastutusest (ing. keeles corporate social responsibility). St., et ettevõte integreerib majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse vastutuse ettevõtte juhtimisse ja tegemistesse. See, kuidas jätkusuutlikkuse põhimõtteid rakendada ei olegi nii kerge kui esmapilgul paistab. Ettevõtted ei toimi vaakumis, nad on osa keskkonnast mõjutades seda ja olles ise mõjutatud. Selleks, et ettevõte oleks edukas , ei saa arvestada ainult enda huvidega , vaid tuleb arvesse võtta ka sidusrühmade huve.
Eestis on loodud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, millel on praegu 28 liiget. Sinna kuuluvad näiteks DHL, Eesti Energia, SEB, Swedbank, Toyota jne.
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF) ühendab ettevõtteid, mis peavad oluliseks jätkusuutliku ettevõtluse viljelemist ning rakendavad selle põhimõtteid järjekindlalt oma töös.
See organisatsioon pakub ettevõtetele tuge jätkusuutliku ettevõtluse rakendamisel. Foorumis tegutsetakse põhimõttel, et edendades jätkusuutlikku ettevõtlust täna, on see ühel päeval osa iga ettevõtte loomulikust toimimisest.

Usun, et see Foorum peaks olema oluline iga alustava ja ka juba ettevõtet omava ettevõtja jaoks.

Armastusest vetikate vastu sündis edukas ettevõte

Rosaria Piseri: My seaweed obsession led to a business

Huvitav artikkel ühest itaalia naisest, kes oma vetikavaimustusest innustatuna ettevõtte lõi. Ta kolis Itaaliast Iirimaale, et merele lähemal olla, tegi korralikku eeltööd, võttis julguse kokku ja olemas ta oligi. Ja minu arvates on Rosaria Piseri võrdlus ärist kui lapsest päris hea : „You have to be sure that you are going to nourish the baby, that you are going to grow the baby, that you will be available for the baby. So the company is much the same, business is much the same."

Hea tõestus sellest, et ka kõige veidramast kinnisideest võib eduka ettevõtte välja arendada. Vaja on vaid tahtmist, järjepidevust ja head ideed.

Ebaõnnestunud ettevõtjale peab andma teise võimaluse

7. detsembril lugesin Äripäevast väga huvitava artikli (loe siit) sellest, kuidas valgustiärimees Ürjo Jõks, kelle perele kuulunud Hektor Light AS läks 2012. aastal pankrotti, nüüd samas valdkonnas uuesti õnne katsub. 

Arikkel kajastab seda, kuidas ÄP kommentaariumis nimetati ­Jõksi pätiks ja leiti, et pankroti läbiteinud ettevõtjale peaks kehtima ärikeeld. Artikli autor Äripäeva toimetaja Kadri Bank leiab, et see ühest küljest on kriitika sellises olukorras loomulik. Iga pankroti puhul jääb keegi oma rahast või muust varast ilma, jäävad tagastamata laenud, riik jääb ilma maksudest. Aga ta lisab, et jama kokku keeranud inimest on alati kergem hukka mõista kui mõista. Vaevalt ükski ettevõtja tegelikult pankrotti minna tahab. Äri hakatakse ajama ju ikka sooviga kasumit teenida või, kui soovite, rikkaks saada.

Tegelikult on nii, et läbikukkunud ettevõtted ja kelmus on avaliku arvamuse silmis tihedalt seotud. Pankrotistunud ettevõtjaid häbimärgistatakse sotsiaalselt ja äriliselt nii palju, et suur osa neist ei julgegi uut ettevõtet alustada.

Samas on uuringud näidanud, et varasema kogemusega ettevõtjate käivitatud ettevõtted kasvavad käibe ja töötajate arvu poolest kiiremini kui esmakordsete ettevõtjate omad. Pankroti läbi teinud ettevõtjate tugev häbimärgistamine meie ühiskonnas tähendab, et Eesti jäävad igal aastal asutamata sajad ettevõtted ja mitmed tuhanded töökohad jäävad loomata. Läbikukkunud ausad ettevõtjad, kes soovivad uuesti alustada, on tänapäeva ülemaailmse majanduskonkurentsi tingimustes Eesti jaoks eluliselt vajalik ettevõtluse ja majandusliku innovatsiooni allikas.

Leian, et ka see on väga motiveeriv ja julgustav lugu! Mida arvate Teie?

Riik hakkab investeerima alustavatesse ettevõtetesse

Riigil on kavas siseneda Kredexi kaudu riskikapitali turule ja investeerida alustatavatesse ettevõtetesse 60 miljonit eurot. Riigil on kavas luua fond ja suunata see raha allfonidesse, millele riik valib fondijuhid. Kõikidele allfondidele panevad lisaks riigile raha juurde ka erainvestorid. 

Riigi enda eesmärk on panna fondidesse võimalikult vähe raha, aga siiski täpselt nii palju, et erainvestorid kaasa tuleksid. Kuna riskikapitaliturg ei ole Eestis eriti arenenud, peab riik esimeses etapis erainvestorite julgustamiseks tõenäoliselt panustama rohkem, aga et aja jooksul riigi roll järjest väheneks. 

Idee võib tegevust alustaval ettevõttel olla küll suurpärane, kuid suur võimalus on ka põruda. Andres Treieri sõnul kümnest varase faasi ettevõttest ebaõnnestub kesmiselt viis, kolm elab enam-vähem hästi ning kaks kasvatavad oma väärtust mitu korda ja maksavad kinni ülejäänud. http://www.e24.ee/2625984/riik-hakkab-investeerima-alustavatesse-ettevotetesse

Ei teagi, kas selline mõte ka Eesti mastaabis tööle hakkab, kuid eks aeg näitab. 

Ettevõtjaks saamine

Kuna meie blogi on seotud ettevõtlusega, siis otsustasin kirjutada näpunäiteid , kui on soov tulevikus ettevõtlusega alustada.
Esiteks eeldab ettevõtjaks saamine suurt soovi ja riskivalmidust. Tuleks mõelda, miks üldse ettevõtjaks hakata. Kas sa oleksid valmis muutusteks ja valmis riskima?
Siin on video, mis aitab kindlasti selgust saada, mida ettevõtja elukutse tähendab   http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/kiirkursused/1-ettevotjaks-saamise-otsus
Kui Sa oled kindel, et soovid tulevikus ettevõtjaks hakata, tuleks edasi mõelda.

Järgmine ja vast kõige olulisem punkt on hea äriidee:)
Siin saad testida kas sinu äriidee on elujõuline?
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/aeriidee-ja-aeriplaani-koostamine/aeriidee-sonastamine/test-4

Lisainfot ettevõtlusega alustamise kohta leiad Ettevõtluse Arendamise Sihtasustuse kodulehelt eas.ee.

Justiitsminister tutvustas Indias Eesti ettevõtlusmaastikku

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas India kaubandus- ja tööstuskodade ümarlaual ettevõtlusvõimalusi Eestis.( Loe lähemalt siit) 

Pisut veidrana mõjus, et tutvustati ka seda, kui kiiresti ja lihtsalt ( vaid ID- kaardi abiga) saab Eestis ettevõtte asutada, kuid India ettevõtjad seda lahendust veel kasutada ei saa. Muidu igati positiivne ettevõtmine, sest ikka ise peab ka midagi tegema, et asjad liikuma hakkaks, niisama oodates ei juhtu ju midagi. Välisinvesteeringute osakaalu suurenemine mõjub kindlasti Eesti majandusele hästi ja rikastavalt (mitte nii väga ainult rahalises , vaid pigem ka kultuurilises mõttes) ja muudab ettevõtlusmaastiku mitmekesisemaks. Võib- olla suurendaks see ka kohalike ettevõtjate motivatsiooni ennast arendada, mitte karta uuendusi ja mõelda raamidest välja. 

Ettevõtlusvormid

Oma ettevõtet looma hakatades võivad esialgu segadusse ajada erinevad ettevõtlusvormid: FIE, MTÜ, OÜ, AS, TÜ, ÜO ja Tulundusühistu. Milline on kõige eelistatum variant alustavale ettevõtjale? Milline kõige odavam variant?

FIE - Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas registreeritud ärinimedest. Võrreldes äriühingutega on FIE-na alustamine lihtsam ja odavam. Puudub põhikapitali nõue. FIE-l on suur otsustamisvabadus ning juhtimine on lihtne. Puuduseks on suurem maksukoormus ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral vastutab FIE kogu oma isikliku varaga.

MTÜ - Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. See tähendab, et tegutsetakse avalikkuse (terve ühiskonna) huvisid silmas pidades. 

OÜ - Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.  Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali nõue on suhteliselt väike ja juhtimisstruktuur lihtne. FIE ees on eeliseks osaniku piiratud vastutus ja võimalus maksta osanikele dividende. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot.

AS - Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaselts tuleb registreerida notari kaudu, elektrooniline asutamine ei ole veel võimalik. 

TÜ -  Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. 

UÜ - Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks isik (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses. 

Tulundusühistu - Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu). 

Milline vorm sobiks siis ettevõtjale, kelle sihiks on tulu teenimine? 

Osaühing on alustavate ettevõtete seas kõige populaarsem ettevõtlusvorm. OÜ suure populaarsuse põhjuseks on suhteliselt madal algkapitali nõue (2500 €) ja osanike piiratud vastutus (nad ei vastuta ettevõtte käekäigu eest oma varaga). OÜ võivad asutada 1 või mitu füüsilist või juriidilist isikut, samas ei pea  seal ühtegi töötajat töötama. Asutamiseks on vajalik minimaalne algkapital 40 000 krooni, kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö.

OÜ eelised teiste ees:

- Kapitali on kergem laiendada, kaasata investoreid ja partnereid

- Võimalus oskuste ja kogemuste ühendamiseks
- Võrreldes AS-iga vähem bürokraatiat


- Selgem juriidiline staatus ja klientide suurem usaldus (võrreldes FIE-ga)
- Piiratud vastutus (osanikud ei vastuta oma varaga)

Googelda endale äriidee!?

Mida teha, kui ideede genereerimine ei lõppegi suurepärase äriplaaniga? Kas siis peaks viskama unistused nurka ja loobuma mõtetest omada enda isiklikku ettevõtet? Absoluutselt mitte! Kui Sul pole mitte ühtegi ideed, millega turule tulla, siis on suureks abiks internet. 

Nimelt on loodud internetikeskkonda taoline tore leht nagu Business Idea Center, kuhu on kirja pandud 969 äriideed, millega saad alustada juba täna! Kõigepealt saad valida tee, kuhu poole sa umbes liikuda tahad: industry, intrest või profession. Teemegi koos ühe äriidee valimise läbi. Meie kui antud blogi autorid oleme oma erialalt suhtekorraldajad. Vaatame järgmiseks, millega see lehekülg meil soovitaks tegeleda. Valime profession’i alt marketer/pr agent ja leiame sealt kahe lehekülje pikkuses erinevaid ideesid. Päringu tulemusi sirvides leiame väga palju seinast-seina valikuid. Näiteks soovitatakse meie erialaga inimestel luua enda kohvipood, et hoida töötajaid pidevalt aktiivsetena. See võib tõesti tunduda natuke napakas, aga samas võib olla, et just selle lehekülje tulemusel, suudab üks andekas inimene ideede genereerimise tulemusena panna kokku kohvipood ja suhtekorraldus ning luua täiesti innovaatilise ja jätkusuutliku ettevõtte. Tulemuste nimekirjas on välja toodud ka taoline idee nagu Mailing Service, mis näeb ette luua ettevõte, mis  koostab suuremate organisatsioonide e-maile, annab välja nende pressiteateid ja kirjutab uudiseid.

Tänu sellele lehele saad teada, kui palju erinevaid ideid tegelikult olemas on. Kasuta seda kasvõi oma ideede genereerimisel, pannes kokku kaks erinevat tööstusharu võid lõpetada hoopiski millegi uue ja innovaatilisega.

Kuidas genereerida endale äriidee?

Selleks, et tulla heale äriideele ei pea olema geenius. Oluline on siinkohal loov mõtlemine ja keskendumine sellele, mida otsid.

Iga ideelend algab probleemi spetsiifilisest sõnastamisest. Seejärel tuleks luua nägemus ideaalsest lahendusest ja seda visualiseerida – mõtesta endale lahti, millist tulemust Sa tahaksid saavutada ja pane oma 100 miljardit aktiivset ajurakku tööle, et kujutleda parimat tulemust ette. Kui sul on olemas kogu vajalik kujutlus, siis lõhu see muster täielikult. Löö pilt laiali ja leia uusi seoseid olemasolevate elementide vahel. Seejärel mine oma tegevusvaldkonnast üldse täiesti väljapoole ja miksi see kokku hoopis teistsuguse haruga. Katseta erinevaid kombinatsioone! Kasuta kõiki oma meeli - visualiseeri, tee mindmappe, loo helisid, kuula, vaata ja näe asju enda ümber. 

Siinkohal tahaksin Teile tutvustada Arne Olav G. Frederikseni töid, mis aitavad teil ette kujutada seda, mismoodi peaksite oma ideesid genereerima! Lisan siia mõned oma lemmikud tema töödest.

Kusjuures ka Indrek Maripuu on oma blogis rääkinud ideede genereerimise tehnikatest ja samuti kasutanud Frederikseni fotosid. Maripuu leiab, et üks väga hea ideede genereerimise tehnika seisneb erinevate asjade või nähtuste kombineerimises. Olulisim kogu asja juures on aju sundimine töötama teises võtmes kui harilikult.

Metsamehest kontserni omanikuks

Artikkel räägib samuti ühe mehe eduloost, kes on suutnud suurt kontserni üles töötada, mille alla kuuluvad tänasel päeval 23 ettevõtet. Märkimisväärseks on see, et nad töötavad viimased 20 aastat kindla missiooniga. Nende ettevõtte jaoks ei ole tulevik pelgalt metsalankide ülestöötamine, vaid puidule lisaväärtuse andmine. 

Alustati väikeettevõttena ning on ka aja jooksul nime vahetatud, kuid sellegi poolest töötatud  kindla sihiga. Praegune juht Külvik peab oluliseks eduvõtmeks usalduslike suhete loomist meeskonnas, ausust ning kokkulepitud siseregulatsioonidest ja printsiipidest kinni pidamist. 

Nende edu saladuseks võib pidada kindlat joont, et tarbitav puit oleks kontrollitud, välistades võimaluse vargustes osalemisteks nagu see on omane paljudele metsaettevõtetele. 

Juht on toonud välja, et on olnud juhuseid, kus on kokku puututud olukordadega, kus kaheldakse müügi kindluses ning radikaalsetes olukordades on kohale kutsutud ka politsei. 

See annab kinnitust, et ettevõttesse ei too edu petmine ning igal nurgal kokkuhoid ning nihverdamine. Hea näide sellest, kuidas üks aus ettevõtte on ka väga edukas ning on säilitanud oma kindlat joont. 

http://www.aripaev.ee/article/2013/11/30/metsamehest-kontserni-omanikuks

Pöörane edulugu

Sattusin täna lugema Äripäeva ja leidsin sealt veel ühe suurepärase eduloo (loe siit), mis tõestab taaskord seda, et oma ettevõtte loomiseks on vaja head pealehakkamist ja julgust riskida. Loetud edulugu on ehtne näide ka sellest, et ei pea alati otsima mingit eripärast nišši, vaid piisab ka sellest, et panna vana hea asi uude kuude. 

Huvitavaks pean asjaolu, et Creative Mobile asutaja Funtikov tõusis ka Äripäeva rikaste edetabelisse, kus ta on 72. kohal. Saavutus on seda märkimisväärsem, sest teised 20ndates aastates rikaste edetabelis olevad inimesed on saanud oma vara tänu jõukatele vanematele, kuid Funtikov on end ise nullist üles töötanud. Kusjuures tema kolme töötajaga alustanud ettevõttes töötab praegu juba ca 90 töötajat, neist 80 Tallinnas ja kümmekond teistes riikides. Funtikov on öelnud, et töötajaid valides peab ta oluliseks seda, et inimene oleks motiveeritud, julgeks riskeerida ja tahaks õppida.

Kas taolised edulood võiks motiveerida inimesi oma ettevõtteid looma? Mind pani see küll igatahes mõtlema.. :)

Ajujahi poolfinalistid selgunud

Ettevõtluskonkurss Ajujaht on täies hoos. Žürii on välja valinud 10 poolfinalisti, kes pääsevad võistlema kevadel algavas telesaates.

Parimad äriideed siin:http://www.e24.ee/2615444/vaata-millised-ariideed-paasesid-ajujahi-poolfinaali

Ajujaht on Eesti suurim ettevõtluskonkurss, kus saab oma äriidee turvalises keskkonnas proovile panna. Ideaalne on see konkurss näiteks noortele, kes oma tööelu alguses on otsustanud ettevõtjakarjääri kasuks. Ajujahil osaledes saad oma idee proovile panna parimate nõuandjate abiga ning saad rohkem teada ärimudeli viimistlemisest, turundusest ja tootearendusest. Nii et igapidi väärt ettevõtmine.

Milline on Sinu lemmik äriidee selle aasta Ajujahil?

Noored tööturul

Möödunud nädalal kerkis meedias üles noorte töötajate kohusetundlikkuse teema. Rapla restoraniomanik kirjutas oma ebameeldivast kogemusest noorte inimestega, kes sageli või etteteatamata tööle ei ilmunud.(Loe lähemalt.) Sellele artiklile järgnes veel mitu teist, kõik sarnasel teemal.

Olen ühel meelel noorsootöötaja Martti Martinsoniga, kelle arvates ei ole selline avalik süüdistamine õigustatud (Loe siit). Restoraniomanik Pekka- Paavo Keskküla süüdistab noori ebakompetentsuses ja laiskuses, ja paneb absoluutselt kõik noored ühte patta. Ma saan aru, et halvad kogemused tekitavad pahameelt, aga teha nende põhjal järeldus, et Eesti noored ei taha tööd teha, on pisut liiast. Loomulikult on neid, kes arvavad, et raha võiks niisama mitte millegi eest sülle sadada, kuid teistes võib selline artikkel tõsist pahameelt ja trotsi tekitada.

Martinson toob välja, et üldistuste tegemine on ohtlik, kuna noored on tööturul ja ka ühiskonnas oma vanuse tõttu marginaliseeritud. Noorte tööpuudus on suurem kui üldine tööpuudus. Kindlasti mängivad selles osa ka tööandjate ebarealistlikud ootused noortele töötegijatele, sageli on kogemus olulisem kui reaalsed oskused. Nagu mu õde peale kooli lõpetamist tõdes: „ Kõik tahavad 15 aastase kogemusega 20- aastast automaalrit.“ Pole siis ime, et noored Eestist lahkuda otsustavad ja mujale õnne otsima lähevad.