Möödunud nädalal kerkis meedias üles noorte töötajate
kohusetundlikkuse teema. Rapla restoraniomanik kirjutas oma ebameeldivast
kogemusest noorte inimestega, kes sageli või etteteatamata tööle ei ilmunud.(Loe lähemalt.) Sellele artiklile järgnes veel mitu teist, kõik sarnasel teemal.
Olen ühel meelel noorsootöötaja Martti Martinsoniga, kelle
arvates ei ole selline avalik süüdistamine õigustatud (Loe siit). Restoraniomanik Pekka- Paavo
Keskküla süüdistab noori ebakompetentsuses ja laiskuses, ja paneb absoluutselt
kõik noored ühte patta. Ma saan aru, et halvad kogemused tekitavad pahameelt,
aga teha nende põhjal järeldus, et Eesti noored ei taha tööd teha, on pisut
liiast. Loomulikult on neid, kes arvavad, et raha võiks niisama mitte millegi
eest sülle sadada, kuid teistes võib selline artikkel tõsist pahameelt ja trotsi tekitada.
Martinson toob välja, et üldistuste tegemine on ohtlik, kuna
noored on tööturul ja ka ühiskonnas oma vanuse tõttu marginaliseeritud. Noorte
tööpuudus on suurem kui üldine tööpuudus. Kindlasti mängivad selles osa ka
tööandjate ebarealistlikud ootused noortele töötegijatele, sageli on kogemus
olulisem kui reaalsed oskused. Nagu mu õde peale kooli lõpetamist tõdes: „ Kõik
tahavad 15 aastase kogemusega 20- aastast automaalrit.“ Pole siis ime, et
noored Eestist lahkuda otsustavad ja mujale õnne otsima lähevad.
Ma arvan, et Eesti noori saab nii kiita kui ka natukene torkida seoses tööturul olemisega. Hiljuti lugesin just artiklit, kus üks noormees kirjutas, et Eesti noored ei viitsigi tööd teha, sest miljonid ei kuku kohe sülle, noortelt nõutakse eelnevat kogemust, head haridusteed. Neil on häbi öötada kiirtoiduketis, kassapidajana, klienditeenindajana- ühesõnaga kõik lihttööd on mõttetud ja palka ka peaaegu, et polegi. Teisalt on noori, kes ise näevad vaeva, et teenida omale sissetulekut, kas seda nii Eestis või välismaal olles, aga nad püüavad seda teha. Pole nõus, et kõik noored on laisad. Pigem tuleb tööandjal ise ka vaeva näha, keda sa enda juurde tööle võtad ning kuidas töötajat motiveerid. Orjana tunda ei taha end keegi.
ReplyDeleteEks see ongi selline kahe otsaga asi. Inimesi on igasuguseid ja mõned tõepoolest arvavad, et tasu peaks saama ka niisama istumise eest, teised arvavad, et piisab rikka kaasa leidmisest, et töö tegemist vältida... Nende asjalikega on aga teised lood. Tööandjad peaksid noortele andma igal juhul võimaluse ennast tõestada, isegi siis, kui kogemus puudub või seda on vähe. Eks ole ju juba töövestlusel aru saada, kes on asjast huvitatud ja kes loodab niisama, mitte midagi tegemata hakkama saada.
ReplyDelete